Sunday, June 20, 2010

iPhone "Death"

Nagu paljud ilmselt teavad, varsti laseb Apple välja uue iFööni. Mudelinumeks pidi saama ilus ja lihtne "iPhone 4". Võib ennustada, et Hiinas see väga popp ei saa olema - number 4 on umbes sama, mis surm. :-)

Aga noh, võib-olla on õuna telefon nii vinge, et suudab sundida isegi hiinlasi oma ebausust loobuma. Ma olen küll mitu aastat sellest iFööni-hullusest eemale hoidnud, kuid kuivõrd nüüd lõpuks on mitmetegumitugi ka iFööni peale jõudnud, siis ehk võiks juba proovida.

Ja üks lisapõhjuseid on ka see, et Pleco on saadaval ainult iFööni peale. Ja arendajad on öelnud, et Androidi versiooni ei tule, kuna see Java-lik keskkond on selle jaoks lihtsalt liiga aeglane.

Friday, June 18, 2010

oled lapsehoidja ja huvitud Hiinast?

Täna käisime Preedu, Laura ja Paulaga (+ Preedu tuutor) ühte kohalikku lasteaeda vaatamas, korteri lähedal (500m). Üldiselt on väga peen, pakutakse erinevaid ringe, kus õpetatakse inglise keelt, arvuti kasutamist, ujumist, rulluisutamist, viiulimängu jne. Hind on ka väga peen: ~3500 CNY (~7000 EEK) per kuu, kuus kuud tuleb korraga ette maksta. Ja seejuures lasteaia ruume meile ei näidatud ("for security reasons") ja lapsevanem koos lapsega aias olla ei tohi ("for security reasons"), ka alguses mitte. Igas rühmas on ~30 last ja kuus õpetajat. Kõik lapsed on hiinlased.

Mina ütleks pigem selle peale, et "for security reasons" ma just nõuan neid ruume näha ja lapsega alguses koos seal uue rühma harjutamist.

Kujuta nüüd ette, et ma panen Kauri lasteaeda, kus on:
* võõras keskkond
* võõrad kasvatajad
* võõrad lapsed
* kõik räägivad mingit imelikku keelt
* käituvad imelikult (kultuurilised iseärasused)
Mäletan ise, kuidas ma läksin uude kooli ja oli alguses päris raske. Kui nüüd veel lisada ka veel keele- ja kultuuribarjäär, siis - tänan ei.

Aga mis sest ikka, ega see hind ka meile taskukohane ei ole. Ja meil ei ole vaja basseini ega viiulitunde, meil oleks pigem vaja paindlikku ja mõistvat suhtumist. :-P

Realistlikumad variandid oleks ilmselt:
1. leida kohalik lapsehoidja - parim ja realistlikuim variant. Siis saavad lapsed ka hiina keelt harjutada. Alustame otsinguid.
2. importida üks Eesti lapsehoidja - kahtlasem variant. Hiina keele asemel saavad lapsed eesti keelt harjutada. :-P

Kuid siiski-siiski, eestlastele tuleb ka võimalus anda.
Tegime Preeduga kiire kalkulatsiooni ja leidsime, et Eestist lapsehoidja toomine on täiesti taskukohane, eeldusel, et:
* edasi-tagasi lennupiletid katame meie (~15 000 EEK). Lisaks aitame ka viisa ajamisel.
* lapsehoidja elab meie või Preedu perega ühes korteris (omaette tuba)
* maksame lapsehoidjale ~5000 EEKu kuus "ümbrikupalka", see teeb umbes 166 EEKu päev. Seejuures võib arvestada sellega, et majutuse peale lisakulusid ei ole ja väljas söömine maksab siin ~60 EEKu (kuid on võimalik ka tänavalt take-away võtta, mis maksab ~20 EEKu).

Seega: raha sellega ei teeni, kuid samas oleks kogemuse võrra rikkam.
Veel parem, kui oleks huvi hiina kultuuri ja keele vastu ;-)
Kuivõrd elamine on koos emma-kumma perega, siis eelduseks oleks, et tegemist ei ole mingi veidrikuga :-P
Varasem lastega tegelemise kogemus tuleb kasuks.

Lastega tuleb tegeleda umbes sama graafiku alusel, mis lasteaiaski. Tööpäeviti, 9-17, lõuna ajal 2 tundi magamist.
Lapsi on kaks, üks 3-aastane tüdruk ja üks 4-aastane poiss - mõlemad on toredad ja varem lasteaias käinud.
Ajaperiood: juuli-august 2010 kuni märts-aprill 2011.

Kui on huvi, siis võta ühendust: eesnimi.perenimi@eesti.ee (Neeme Praks)
Mõistlik oleks oma huvist teada anda juunikuu jooksul. Hiljemalt augusti alguses võiks Pekingisse lennata.

Wednesday, June 16, 2010

üürile anda korter Tartu kesklinnas

Seoses sellega, et Elina ja Kaur augusti alguses ka Pekingisse kolivad jääb meie Tartu korter tühjaks, kuni järgmise aasta märtsi-aprillini.

Seega, kui kellelgi on mõni hea sõber või tuttav, kes sooviks aastaks korterit üürida, võtke ühendust (blogi nimi @gmail.com)!

Natuke infot ka korteri kohta:
Hea asukoht - Tartu kesklinn, Tiigi tänav, Tiigi pargi vahetus läheduses.
Ruutmeetreid on 45.
Tubasid 2 (magamistuba + elutuba). Elutuba on avatud planeeringuga, läheb sujuvalt köögiks üle. Planeeringu mõttes sobib ta ilmselt ühele inimesele või ühele perekonnale.
Internet on olemas (kaabel+wifi).
Kaabeltelevisiooni ei ole. Kui väga vaja, siis ilmselt võib Elioni käesti DigiTV tellida, kuid see ei ole üürihinna sees.
Vann on olemas, dushinurk ka.
Keskküte, soe vesi on gaasiboileriga. Võimalus ka põrandaküte sisse lülitada, kui liiga külm on.
Täiesti möbleeritud, osaliselt jäävad meie asjad ka sisse (näiteks kõiki raamatuid ei jaksa minema tassida).
Köögis on (elektri)ahi, gaasipliit, suur külmkapp.

Hind: 3500 + kommunaalid (elekter, gaas, vesi, küte).
Eelistame tuttavat või tuttava tuttavat. :-)
Kui tundub mõistlik üüriline, siis saab ka hinnas tingida. Meie jaoks on oluline, et kui me tagasi tuleme, siis oleks korter võimalikult sarnases korras, kui lahkudes ;-)

Üüriperiood: juuli-august 2010 kuni märts-aprill 2011.
Kui tegemist on tudengiga ja oluline on üüriperioodi pikedada õppeaasta lõpuni, siis on ka see võimalik.

Monday, June 14, 2010

ICT kokkuvõte

Millega meid siis esimene kaks nädalat "lõbustati"?

Nagu ühes varasemas postituses juba kirjutasin, veeti meid mööda Hiinat ringi. Tegevus toimus põhiliselt kolmes eri kohas:Detailsemat Google Mapsi kaarti näeb siit.

Lühiülevaade:

1. päeval (17. mai) olime Pekingis ja põhiliselt kuulasime tähtsate meeste sissejuhatavat juttu ning tutvusime üksteisega.

2. päeval (18. mai) veeti Pekingist välja, ühte vähemkäidavamasse kohta Hiina müüri juures. Ja tegelesime päev otsa "team building"uga. Loodus oli ilus, ilm jahedapoolne ja vihmane. Ööbisime ühes vähem peenes hotellis Pekingi äärelinnas.

3. päeval (19. mai) jätkasime "team building"ut, hotellis ja selle lähiümbruses. Loodus oli ilus ja ilm palav. Õhtul istusime rongi ja alustasime sõitu Shanghaisse. Õhtu möödus rohke õlle ja sotsialiseerumise tähe all, magasime rongis.

4. päeva (20. mai) varahommikul jõudsime Shanghaisse. Pärastlõunal oli CEIBSis üks üsna mõttetu loeng Hiina majandusest.

5. päeva (21. mai) veetsime hommikust õhtuni CEIBSis, põhiliselt loenguid kuulates. Teemaks Hiina majandus ja kultuurilised eripärad. Kultuurijutt oli isegi päris asjalik.

6. päeval (22. mai) veeti meid EXPOle, Hispaania paviljonis olime sunnitud päev otsa kuulama küllaltki kaheldava väärtusega ettekandeid teemal EÜ-Hiina. Õhtul anti vähemalt Belgia paviljonis meile korralikult süüa.

7. päev (23. mai) oli peaaegu vaba - saime selle veeta EXPOl omapäi ringi kolades. Paviljonide järjekorrad on meeletud. Kui VIP sissepääsust sisse ei saa, siis on sissepääsemine küllaltki lootusetu.

8. päeva (24. mai) hommikul istusime lennukisse ja lendasime Chongqing'i. Seal oli väike grupitöö ja siis kärutati meid laevale - reisi järgmine osa toimus mööda Yangtze jõge, terve laev oli ainult meie seltskonna päralt. Õhtul hilja oli veel ka üks loeng jõgede majandamise projektist. Mina ei olnud ainuke, kes sel ajal tukkuma kippus.
Südaööl tegid kursakaaslased mulle toreda üllatuse ja loopisid 32 korda õhku. Seda ei ole ikka juba mitu aastat kogenud :-) Õnneks toimus õhku loopimine laeva tekil - ei löönud pead vastu lage ära.

9. päeva (25. mai) hommikupoolikul külastasime "kummituslinna". Kahtlase väärtusega turistikas, seda templite kompleksi serveeriti kui iidset, kuid kippus siiski jääma mulje, et see on ilmselt kultuurirevolutsiooni käigus maha põletatud ja peale seda uuesti üles ehitatud. Ka hetkel käisid aktiivsed ehitustööd.
Pärastlõunal oli väiksemates gruppides rollimäng. Õhtusöögi ajal serveeriti kõigile minu sünnipäeva puhul ka torti :-) Hilisõhtul oli veel ka väike filmiõhtu, Kolme Kuru Tammi ehitamise sotsiaalsete aspektide kohta: "Still Life".

10. päeva (26. mai) jooksul sõitsime läbi kõigi kolme kuru (Qutang, Wu ja Xiling). Samal ajal kestis aga programm edasi, hommikupoolikul oli loeng Yangtze jõe Kolme Kuru Tammi projekti kohta; pärastlõunal oli ekskursioon Shennong jõel, pisikeste aerupaatidega. Öösel jõudsime Kolme Kuru Tammi juurde ja sisenesime lüüsi. Lüüs oli päris võimas vaatepilt.

11. päeva (27. mai) hommikupoolikul oli Kolme Kuru Tammi ekskursioon. Kahjuks oli ilm niivõrd udune, et nähtavus oli nullilähedane ja tammi eriti ei näinud. Pärastlõunal kolisime laevast maale, kus meid kärutati bussidega lennujaama ja lendasime tagasi Pekingisse.

12. päeva (28. mai) hommikupoolikul käisime Pekingi linnaplaneerimise muuseumis. Seal olid päris lahedad Pekingi linna maketid. Pärastlõunal oli sissejuhatus Hiina keele õppeprogrammi ja igapäevaste praktiliste küsimuste küsimise võimalus. Õhtul oli päris tore lahkumispidu.

13. päeva (29. mai) hommikul viis buss meid UIBE rahvusvaheliste tudengite ühikasse ja algas meie iseseisev elu.

mõned pildid

Maija (lätlannast kursaõde) pani hunniku pilte üles Picasasse.

Esimene vabam hetk

Olen nüüd kuu aega Hiinas olnud ja lõpuks on esimene vabam hetk - saab lõpuks ka siia uudiseid postitada.

Alustuseks postitan siia ühe varem valmis kirjutatud jutu, Pekingisse saabumise päevast.
-----

Lend oli tüütu nagu alati - korralikult magada ei saanud. Õnneks läks piiriületus valutult ja leidsin Preedu ja Marcise fuajees konutamas. Marcis on meie programmi lätlane - Preet kohtus temaga Riia lennujaamas ja selgus, et nad on sama lennu peal.

Edasi läks juba põnevamaks - vaja taksoga hotelli sõita. Alustuseks hüppas ligi üks aktiivne sell ja pakkus, et ta viskab meid "fo(u)r hundred fifty" eest oma bussiga hotelli ära. Täpselt aru ei saanud, kas ta pidas silmas 450 või 150 CNY, kuid igal juhul oli see hind meie jaoks liig - varasematelt olijatelt olime saanud info, et see sõit võiks maskma minna umbes 70 CNY.

Edasi võtsime initsiatiivi enda kätte ja Preet asus julgel rinnal ise taksojuhtidega läbi rääkima, kasutades abivahendina skemaatilist kaarti hotelli asukoha ja hiinakeelse nimega. Hinnaks otsustasime panna 100 CNY ja kirjutasime selle ka igaks juhuks paberile. Esimene mees ei osanud lugeda või siis ei teadnud sellest hotellist midagi. Järgmine põlgas hinda liiga madalaks. Kolmas oli tegija.

Lennujaamast minema sõites palus Preet siiski ka taksomeetri käima panna - saab vähemalt teada, kui palju me üle maksime. Mees puikles natuke küll vastu, kuid lõpuks jäi Preet ikka peale. Omavahel veel pakkusime, kui palju taksomeetri järgi sõit maksma võiks minna - arvamused olid 30-50 vahel.

Teel selgus siiski, et ega taksojuht täpselt seda hotelli asukohta ikka ei tea ja ehkki tal oli autos peen PND, ei kasutanud ta seda. Tõeline mees - nõu ei küsi, ka masinate käest mitte. Kui ta aga oli õigest kiirtee mahasõidust mööda põrutanud muutus ta natuke emotsionaalseks ja otsustas siiski PND kasutusse võtta ja sinna aadressi sisse taguda. Kusjuures aadressi sisestamiseks on neil selline lahe käsikirjas hieroglüüfide tuvastamise süsteem.

Hotelli jõudes oli taksomeetrile ette tiksunud natuke üle 70 CNY, kuid maksime aumeestena siiski alguses kokkulepitud 100 - me olime niikuinii kolmekesi. Ilmselt kui ta oleks kiirteelt õiges kohas maha keeranud oleks taksomeeter näidanud umbes 50 CNY.

Kui olime oma lennuväsimuse välja puhanud otsustasime natuke ringi vaadata. Preet hankis registratuurist ühe Pekingi kaardi, mille lähemal uurimisel selgus, et sellel pole mõõtkava. No pagan, nagu kade oleks kuhugi serva see pisike "pulk" trükkida. Hiljem selgus, et kaardi mõõtkava on suhteliselt hoomamatu - seal oli peal praktiliselt kogu Pekingi keskus ja ühest kaardiservast teise umbes 50km. Ehk siis: hotelli lähiümbruses orienteerumiseks väga kasutu.

Õnneks leidsime omale teejuhiks Kasperi, kes oli saabunud juba päev varem ja natuke jõudnud ringi vaadata. Tema abiga leidsime ka USA saatkonna tagant ühe toreda söögiurka, kus oli menüü isegi osaliselt inglise keeles. Nagu arvata võis - portsud olid korralikud ja odavad, liha+riis+õlu läks meile maksma 30 CNY (50-60 EEK) per nägu.

Õhtul tutvusime veel paari õlle kaasabil kursakaaslastega, kuid kuna homne programm algab juba 8:30, siis pikka pidu ei tulnud.